kiri, vahe, märk (ehk mida teha, kui on, mida teha, aga ei tee)

kõigepealt, nagu sa tead, mulle hirmsasti meeldivad komad. moodustan, kui võimalik, võimalikult komarohkeid lauseid. õiendan, kui komasid ei ole. õiendan, kui komad pole õiges kohas. õiendan veel rohkem, kui komad on vales kohas. koma panemine on puhas lust ju, pange ometi! samas mulle meeldib moodustada ka täiesti komavabasid lauseid.

edasi, mitte vähem ei hooli ma punktidest. nendega on pisut paremad lood. see jääb ikka meelde, et lause lõpus punkt on. aga teised lauselõpumärgid? seesama hüüumärkki! alakasutatud! ja küsimärk? kas sa tead, et kui lause algab küsivalt, ei pea sa selle lõppu ilmtingimata küsimärki panema?

vaata, loe, kuula lauset. kui kirjutad, loe lause endale ette, mõtle, kus sa hingaksid, mida rõhutaksid, vaata, kus hingad, mida rõhutadki. reeglid on jee meeles, aga sa ju kuuled oma keelt iga päev, kuulad seda, loed oma keelt iga päev, kirjutad seda iga päev. võta sõna ette, lauselõik ette, lause ette, näe vaeva, võta see vaev, võta vaev teha see, kuidas sa ennast väljendad, õigeks.

šostakovitši viies

telefon heliseb, peaaegu. seekord väriseb.
ma ei võta vastu.
halbu uudiseid on niigi liiga palju.

kuidas taltsutada blogi

rääkisin eile (mina.ja rääkisin kellegagi, TELEFONITSI, tõmmake rist!) margega, kes  lõpuks ilmselgeid tüdimusemärke ilmutades ütles, et parem blogi.

tehtud.

siit tuleb parem blogi.

see oli hea nimega raske blogi. me oleme liiga üksi, et midagi koos teha. mul on praegu muidugi ainult väsimus ja palavik, palavik ja väsimus, küünlad ei põle, maalt toodud asjad on lahti pakkimata, telekas on film, mida pole näinud ja ei jaksagi vaadata, kuigi oleksin tahtnud; kuulen teilt asju, mis on nii lähedased ja nii kauged, ja ma kaon teie asjadesse ära oma suure ja saamatu südamega ja armastan teid kõiki sellesama suure ja saamatu südamega. ja ei oska midagi teha. niisiis teen seda, millega ma hakkama saan.
sest igaühel on ta enda nutud, minul täna isa haual ja ema urni juures, kuigi pärast neid nutte saad aru, kui tugev on tegelikult üks inimene.

niiet, see blogi on nüüd suletud.

see blogi on nii vana, et internetti siis, kui see kõik algas, päriselt ei olnudki veel

ikka on hea, kui posti esimene sõna on kommunism, onja

Kommunismi tõus ja langus Archie Brown Eesti poks 100 Tiit Lääne Koka rännakud Anthony Bourdain Albikära Ants Johann Voldemar Jannsen Lohelausuja Anzori Barkalaja Laululadu Heljo Mänd Harald Riipalu lugu Rauno Võsaste Eilsest tänasesse Jaan Tangsoo Hitler,Dönitz ja Läänemeri Howard D.Grier Kunagi ma räägin oma emast Karin Thunberg Jalutuskäigud Lotmaniga Mihhail Lotman Lilled Algernonile Daniel Keyes Noorte laulu- ja tantsupeod Anneli Ammas, Kadri Valner, Angela Arraste, Ilmar Moss Peapööritus. Tunded W. G. Sebald Sherlock Holmes: Baker Streeti kummitus Val Andrews Teel Jack Kerouac Eesti murrete sõnaraamat. V köide, 22. vihik Maailm on lava Boriss Akunin Poliitika kui elukutse ja kutsumus. Teadus kui elukutse ja kutsumus Max Weber Ühe kodanlase pihtimused I-II Sándor Márai Reis öö lõppu Louis-Férdinand Céline Kuningas Lambapea ja Piripoti kuningriik Tiia Selli Paekivi Eesti ehitistes IV Helle Perens:):) Kultuuritüpoloogiast Juri Lotman Isegi vihmal on hing: Oo hamlet mu vend Jüri Talvet

Kas te armastate teatrit? Lea Tormis Shikasta Doris Lessing!!! Eesti pärnad Martin Suuroja Kirjapandud elud Javier Marias Ütles mu naine Hando Runnel Bretooni muinasjutud ja muistendid Koostaja: Triinu Guerrin Robotid ja impeerium Isaac Asimov Flandria tee Claude Simon Simoni kass Simon Tofield Animasoofia Ülo Pikkov

väike on parem kui suur

mida sina järgmisel laupäeval teed?
mina lähen ka laulupeole
kind of

kompalt on see sammas ikka täitsa ämber. kollane ämber.

samas respekt.

Ma ei saa lihtsalt.

http://www.dooce.com/2008/12/15/and-chuck-will-teach-her-about-mascara

Muuhulgas saab ka koearapilte.

te olete küpresse näinud?

tean, kõlab lamedalt, siiski, tundub, mul on seal kuskil keegi. ta ehk pole küll teab mis andekas, aga väikesed asjad tulevad päris hästi välja. ma oleks täna jäänud nii viiekümne teist korda peaaegu auto alla. ja see, et eile ruja ajal samahästi kui ei sadanud (tavaline asi, seekord vihmakeebiga: olin surmkindel, et kodus on, ei leidnud üles, hakkasin hiljaks jääma, tartu poes ei olnud, kohapeal polnud). tartus praegu peamiselt sajab.

etendus oli hästi tore.

ruja on hästi tore.

(block partyl tuli just uus plaat välja.)

aga ma kuulan rujat, nagu esimest korda.

te teate, mis praegu (pop)muusikas toimub?

ja seda ka, mis toimus kunagi?

midugi teate.

mina ka arvasin, et tean.

sittagi.

elu tapab su

küll blogtrees oleks lugejaid saanud selle pealkirjaga.

(aga ma vaatan lihtsalt californicationit.

see võiks olla minu elu, kui ma mees oleksin.

sellise mehe naine olla.. mnjei.)

siia kirjutada ma lihtsalt unustan.

lõpuks saab käivitavaks jõuks juuksuriskäik.

täna oli jälle nii õudne, et ma homme olen sunnitud tagasi minema. mõnikord ma kannatan, kuni kasvavad. seekord pole võimalik.

ma arvan asi on suhtlemises.

see, et ma tänaval suhtleksin pigem koerte kui nende peremeeste/-naistega, näitab ühtteist.

ma oskan inimestega tülli minna ilma et ma nendega räägiksingi. (mu vennanaine ei räägi minuga ilmselt enam iial.)

peaasi, et annu terveks saaks.

hea, et meelde tuli, et vibratsioon on praegu.

see kuidagi aitab alati.

olgugi, et elu tapab.

PS
sille, kas sa saaksid mulle pisut õigusi anda, uuendaks linke kõrval ja nii.

individuaalne õpingukava 2008/2009

siin ma nüüd siis istun oma uhiuue läpaka taga, uhiuued prillid peas, ja ei oska kummagagi õieti midagi peale hakata. esimesele installisin firefoxi peale, openoffice´i ja adobe professionali ka, kui photoshopi ja illustratori installikad üles leian, lähevad need ka peale ja muud mul vaja ei lähegi ju. kaks tööd on ootamas, aga ühe tähtaeg on esmaspäeval ja teise oma on ammu möödas, nii et kummagagi pole kiiret. prillidega on aga selline asi, et kuna klaasid ei kata poolt nägu, siis pilt on v huvitav: kitsas ristkülikukujuline viirg otse ees on üliselge, lausa südant pahaks ajavalt selge, äärealad on aga õdusalt udused. ju ma harjun.

aga miks ma üldse kirjutan: sest ma ükspäev lugesin. sedasama blogi siin. ma üldse ei mäletanud, mida ma olin kirjutanud, ainult mõni aasta on möödas ja ma ei mäletanud peaaegu ainustki asja. aga ilmselt just sellepärast oli hea lugeda, ja heameel oli tõdeda, et ma kirjutasin hästi. mis pani mind mõtlema sellele, et kui ma tahan, et mul ka edaspidi midagi head lugeda oleks, peaksin ma uuesti kirjutama hakkama. (siinkohal tervitan kõiki lugejaid, kes mind ei tunne, just täpselt nii ennasttäis tüdruk olengi).

niisiis.

täna on isa viies surmaaastapäev. aga sellest ei taha ma tõepoolest kirjutada.

praadigu siis mune või midagi,

ütles 1 meie elupäästja-kirurgidest pärast nendangut, et maarjamõisa haigla sööklas pole jälle midagi süüa, kuisa seal süüa tahad. vähemalt sai südamest kiruda (1 teatud kardioloogiaresidendi meeldival juuresolekul).
noja midagi ei osaka öelda. kõik ongi ära öeldud niikuinii ka kuskil juba niikuinii ka. leidke üles ja lugege, kui viitsite.
võinojasiiskaikkagi, halb aasta oli. halb. paremat uut pln. milleskiski.

kuima ei maga ma loen

david lodge väärt töö, esimesed sammud digitaaldisaini maailmas, dokumendihaldus, (kalmar kalam inimene-kes sa oled?), cathy kelly nüüd ja igavesti, martin ollisaar lühendiraamat, mae mets pühapäeval on reede, leo luks eklektika, sven zacek kohtumisi metsloomadega, ingmar muusikus peegeldused, darja dontsova pisi-tše toimik, maailma luule kuldne klassika, neil jordan vari, betti alver kotuse lill, jan gympel arhitektuuri ajalugu, gabriel garcía márquez minu mälestused kurbadest hooradest, christiane heggan nüüd sa sured, e.h. porter kaks rikkurit, maalikunsti ajalugu renessansist tänapäevani, andrus elbing siin beebilõust, tere! häired pimelinna tänavalt ciao, it's babyface! trouble from the streets of a blind city, margo turro varjud suves, r.m. ballantyne minu kutsu ja mina, pärnograafia, marguerite duras tamm vaikse ookeani vastu, uku masing uskuda, elada, boriss akunin teemantvanker, bernard-marie koltes läänekallas. roberto zucco, heiti talvik mu südamelt murti pitsat, andres maimik taavi eelmaa veiko õunpuu juhan ulfsak rain tolk vana viha, juhan jaik rannaliivalt taevani, rabindranath tagore gitandžali. aednik. puuvilja kogum, kitty fitzgerald sigadesaaga\pigtopia, kärt hellerma kohanenud kirjandus, ljudmila ulitskaja lõbus matus, anu jõgi liina leiten oma tuba, parimad koeralood, peter burke kultuuride kohtumine, andreas schlüter tagasi laste linna, viivi luik kõne koolimaja haual, kristiina kass samueli võlupadi, jed rubenfeld mõrva tõlgendamine, jaan pehk tuigu kui tuled, katrin kuldm olga makina stiilist, maailmakirjandus. 19.sajand. romantism. realism. tekstid, rolf h. johannsen maalid, marko kaldur piibe maantee, kaupo meiel polügrafisti käsiraamat, malle salupere millenary tartu, c. s. lewise omad, carol shields kui, john irving garpi maailm, andres dido ajaloo kasust, helen exley ülimalt armastusväärsed koerad, george orwell kummardus katalooniale, nikos kavvadias vahikord. jms.

vajutas 1 online-raamatupoe uute raamatute linki. kuimul oleks ma ostaks need kohe. mingist teisest poest ostaks raamaturiiuli ka ühtlasi.

ämmar

mu korteris toimub praegu midagi ämmastavat. panin tosse jalga, et prügi välja viima minna, kui kuulsin ukse tagant njäud. 1 konkreetne njäu. tegin ukse lahti ja 1 hallitriibuline koheva karvaga kass tuli tuppa. nüüd on ta peaaegu 10 minutit mu korteris ringi käinud ja lihtsalt nuuskinud. igal pool. ja mina seisan ämmeldunult uksepiida najal ja vaatan, kuidas 1 võõras täitsa viisaka väljanägemisega kass mu korteris ringi nuusib. nüüd see kass on ennast konkreetselt mu kõrval sisse seadnud ja nurrub. konkreetselt. nagu mismõttes? ma tean, et ta on ilmselt kellegi kodukass, aga ikkagi.. mismõttes. nüüd läks kööki piima jooma, ma enne valasin 1 plastmasstopsi. ämmastav. ilmselt järgneb.

järgmisel hommikul:
magasimegi selg selja vastas terve öö. hommikul tegin korteriukse lahti, kass läks kõhklevalt välja, kui 5 minuti pärast ust paotasin, voolas ta kiirelt sisse ja kappas kööki. ehmus kohutavalt, kui ma fööniga juukseid kuivatama hakkasin, aga rahunes kiiresti. mingi hetk tegin ukse uuesti lahti, kass läks koridori ja kui ma natukese aja pärast uksest välja astusin, et bussi peale minna, oli ta kadunud. nii et mul oli üheöökass.

pilt sai kole kehva, polnud eriti isu ka teda fotokaga taga ajama hakata. aga kes mu köögi ära tunneb: seal ta igatahes oli:)

mujal muuga muud

kõik need hetked ja momendid, kus sa võiks olla, oleks olnud, saaks olla, oleks läinud, kui oleks teinud, kui oleks saanud teisiti. ära võiks keelata tingiva kõneviisi. ära peab keelama tingiva kõneviisi. ks-ks. ähpuh pH.
ma tean, mismoodi see moment lõhnab. ma tean, mismoodi silmad tõmbasid päikeses kissi. ma tean. ma polnud seal. ma tean, kuidas on seista kassajärjekorras ja eksida tuttava näoga ja saada veast kohe aru, aga ikka tunda nuttu kurgus. ma tean, kuidas...
kõik hetked, kus meid polnud. ma ju ei teaks, millest ma räägin, kui ma ei mäletaks käsikäes vastu jalutavaid ja laulvaid kaht 4 aastast. ma tean, mismoodi saab olla. rangelt ebareaalsuse piiridesse jäädes. alati.

ilmajäämine, olematajäämine, ärajäämine, hiljaksjäämine, mahajäämine - vali oma varjupaik.

eternal flame

õues on soe, inimesed on ennast liiga paksult riidesse pannud ja higistavad. kalendri järgi on sügiskuu, ei peaks nii palav olema, nad tunnevad ennast halvasti, suruvad käed vastu külgi ja pigistavad käekotti sõrmede vahel: tuleks juba minu peatus, saaks siit välja.

eile tuli üks vanem mees bussipeatusesse ja minuni jõudes küsis: kas buss tuleb varsti? ma ju tean neid, haiglast just välja saanud, liiga kaugelt või liiga terved, et keegi neile järele tuleks, küsivad, kas selle bussiga saab kesklinna, mu buss läheb kell see ja see. alguses oled tõre, siis see vahetus sulatab su, sa saad temast aru, oled ju isegi olnud võõras võõras linnas, pealegi teeb haiglasttulek inimese kuidagi tähtsamaks, ma ei oska seda seletada, kuidas, aga teeb. kui ma ükspäev olin peatuses koos ühe vana mehega, kes kepile toetudes ütles just täpselt õigete sõnade, õige tooni, õige olekuga, et küll ikka on palju autosid, rääkis lihtsalt sellest, mis ümberringi toimub, kui mingi buss tuli ja ma ütlesin, et sellega saab ka kesklinna ta ei läinud selle peale, vaid ütles, et läheb sellega, millega mina lähen, siis ma mõtlesin, et ma tahaksin, et ta oleks mu vanaisa. ja see vana naine, kes täna hommikul oli sellepärast bussist maha jäänud, et see tee, mida ta tundis, oli üles kaevatud ja ta nägemine oli õige vilets ja ta ei näinud, kust tee bussipeatusesse läheb (õnneks keegi oli ta ikkagi üle kraavi aidanud): kui ta mu käest küsis, millal järgmine 12 läheb, et ta ise näeb ainult tumedat bussikogu, ma oleksin tahtnud jääda ja ta bussi peale aidata, aga mu marsa juba paistis ja ma olin niigi hiljaks jäänud. loodan, et keegi teda aitas.

see teeb kõik veel valusamaks. see nagu ei lase unustada, et ma ei olnud, ei ole piisavalt hea omade vastu; püüa siis olla hea vähemalt võõrastele.

buss pidurdab liiga järsult, keegi karjatab, ehmun. tuleks juba minu peatus.

hommikud on nagu ikka, olen ma siis maganud või mitte, ja ma teen kõiki neidsamu asju mida alati, aga servad on teravad ja ma löön ennast ära vastu vanniseina ja lõikan kohvitassiäärega huule katki ja riided hõõruvad mu naha marraskile.

küünal peab kogu aeg põlema.

ja lilli kastes hakkn ma alati nutma, ka kahekümne aasta pärast, kui ma siis veel elus peaksin olema.

pool finaali

et, kas see kõik on ikka kõike seda väärt. sest, kaotus on minu jaoks märksa tõsisem asi kui võit. mängu ilu my ass, ma ütleks siinkohal. kaotus on nii tõsine asi, et võitjad jäävad siinkohal kaotajatele alla. kaotusvalu on tugevam kui võidurõõm. ja mida iganes te selle kohta nüüd ütlete, u et nii need asjad käivad vms, see ei veena mind. ma polnud enne finaali algust kellegi poolt ja nüüd olen ma prantsusmaa poolt. inimesed on siin mängus, onju, inimesed.

palav ja igav on

(leitud erinevatest blogidest)

Step 1: Put your Media Player/iTunes or equivalent on random.
Step 2: Post the first line from the first 30 songs that play, not matter how embarassing.
Step 3: Bold the song (and the artist in the artist list) when someone guesses correctly.
Step 4: Looking them up on Google or any other search engine is CHEATING!
NOTE: artists may be repeated!

aga ärge arvamisega küll aega raiskama hakake, onju:)

1 it don't matter, when you turn, gonna survive, you live and learn
2 i'm so afraid something is broken now
3 whenever i'm alone with you you make me feel like i am home again thecure-lovesong (see käis kiiresti)
4 i just came to tell you that i'm going
5 and i wrote my happiest songs every child may joy to you
6 check my machine check check check check check my machine
7 sleeping is giving in, no matter what the time is
8 good girl, i want your freeze, bad girl, your expertise
9 here in my room all alone with a love that i can't see
10 when i am laid in earth, may my wrongs create
11 it's all boiling over, all boiling over
12 what did you do? what did you say?
13 six filthy children from six absent fathers
14 when you walk without ease on these
15 night swimming beach walking
16 soon come soon, sweet so sweet
17 morning bell morning bell light another candle and
18 girl, you really got me goin
19 what will grow quickly, that you can't make straight
20 his embrace, a fortress it fuels me and places
21 in my heart is where i long for you
22 there i was just walking along my head was in the clouds
23 may this lovely letter reach its destination
24 you know as true as trees are tall
25 and it rained all night and washed
26 sometimes i shave my legs and sometimes i dont
27 in my leisure suite quit talking
28 come with me through the hills and valleys
29 can't get the stink off
30 son what have you done?

tundub nagu juuni

eriti kui võtta midagi sellist
mõned luulekogudest
väheseks on jube palju vaja

hoidke infoleht alles. võibolla tahate seda uuesti lugeda.

olen siin nüüd juba üle nädala aja olnud täitsa aige. uurida pole ennast lasknud, kuigi toatäis tuttavaid tohtreid ihkab mu verd. rohu lasin välja kirjutada, aga see eriti ei aita. nii ma siis käin ringi nina paistes peas ja silmad palavikust hiilgamas. eile juba korraks mõtlesin, et hakkab tervis tagasi tulema, aga siis õhtul oli jälle plaksti 37.8. õnneks ma saan tulla hiljem tööle ja lahkuda varem, kuni ma veel voodist püsti suudan tõusta ma haiguslehele põhimõtteliselt ei jää. ja kontole oli eile õhtul toimunud laekumine, mis tähendab, et mul on 2 nädalat puhkust. puhkuseks tehtud plaani läbiviimine on ülimalt kahtlane, sest see eeldanuks täie nii vaimse kui füüsilise tervise kohalolu, järelikult pikutan ja loen läbi kõik raamatud, mis mul veel läbi lugemata on.
teile, mu head lugejad, soovin tugevat tervist ja rõõmsat meelt.

piece of orange chocolat, cup of tea

istub arvuti taga päikeseprillid ees. laenatud. sest kardinaid ikka ei ole. kaalun palatist teki näppamist ja akna ette naelutamist. muidu on põnev, kaunid (võino lähedased kaunile) mehed käivad uksest sisse-välja, põhiliselt puurivad, kes ei puuri, ajab niisama juttu. täpselt tean ära, kes millal, kellega ja millega tööle tuleb ja töölt lahkub (eelmisest majast anti mulle ülesanne kõik vabad poissmehed üle vaadata, ma muidugi vaatan ka, aga kardan ma neile seal küll ei räägi nendest). ma küll paljusid ei tunne, aga missiis. näod on tuttavad juba, mis ilmselt tingib selle, et hakkan neile tänaval tere ütlema, sest igaks juhuks peab tuttavale näole tere ütlema tänaval, äkki on kaugelt sugulane, kes muidu jätaks sulle päranduse pärandamata, mis siis, et te olete kohtunud 1 kord 20 aastat tagasi vanatädi juubelilauas. alati peab olema viisakas, iial ei või teada, millal see kasulikuks võib osutuda. aigeid inimesi näen ka päris palju. mõnest ei saaks arugi et haige on kui luitunud paar numbrit liiga väikest või suurt pidsaamat seljas ei oleks. ma arvan kui ühte palatisse satuvad inimesed, kelledest ühel on liiga suur ja teisel liiga väike pidsaama nad võiksid omavahel ära vahetada need, siis saaksid ju parajad. kuigi ega see pole vist hügieeniline. ja omast käest tean, et haigel inimesel on suht ükskõik, kuidas ta välja näeb.
ostsin palju uusi asju endale võõra raha eest, homme saan kätte. näiteks paberihundi ostsin, ma arvan sellest te saate veel kuulda, samuti ostsin värvilisi pabereid ja pliiatseid ja igasuguseid kaasi. nüüd on tunne, nagu hakkaks kooli minema. samuti suutsin täna hommikul tekitada poolt maja hõlmava paanika, aga sellest ma lähemalt ei räägiks. samas ma arvan ma võitsin enesele seeläbi palju mitte küll eriti ilusaid, aga kasulikuks osutuda võivaid sõpru. ja sain teada, et paanika tekitamine tuleb mul endiselt hästi välja.
kurvem uudis on see, et 1 mees, kes meil kolida aitas, on nüüd osakonnas haigena siruli. ma küll aitasin neil ise ka kaste tassida ja ega see raskuste tõstmisest tingitud haigus ei olegi, aga ikka on paha tunne. peaks minema vaatama teda homme.
šokolaadipuudus on. puhketuba oma meetriste šokolaadivirnadega jäi ju maha ja nüüd mu keha annab peaasjalikult peavalu kasutades märku, et ära jama, anna kommi. õnneks on mul r-kiosk kohe 15 meetri kaugusel. kioskitädi juba kaugelt naeratab, kui mind tulemas näeb ja ühte kätte haarab geisha ja teise pudeli vett. see on nagu vanasti klubitallinnas, et piisas mul vaid baariletile läheneda, kui baarman v baaridaam juba valas mulle absinti klaasi.
see ongi enamvähem kõik, mis mul öelda on.

teie mind peaaegu ei mäleta ja mina teid ammugi mitte

non-practicing virgin
a dead living creature
kindlasti võibolla

ma peaks teadma kuidas see käib. ma olen olnud siin, ma oleks pidanud ju ometi teadma, ma nägin märke, ma teadsin ja vaatasin ikka mujale. nüüd on käes. jälle.
ma oleks pidanud ette teadma. ma ei taha, et mulle tundub tuttav, kui hammaste pesemine nutma ajab. või kõndimine on tegevus, mis nõuab kogu tähelepanu. juuksed on peas omaette, hoolitsus on Away. ei taha nende asjade tuttavat tunnet.
hommikupäike ja äratus on ebavajalikud. just ebavajalikud. mitte halvad või head, aga neid pole vaja. pole kedagi, kes vaataks päikesesse ja päeva. pole inimest.
üldse ei taha rääkida ka. vägivallaga kisutud sõnad.

aga kevad tuleb ikka. kõigest hoolimata, kurgivõileibade ja pungadega.

minu töökoht

uude kohta on palju coolim hommikul tööle tulla kui vanasse.
kuigi selline kontroll on asja üle kadunud-tunne on.
kardinaid ei ole veel ees ja tuba on esimesel korrusel, istud ja äkki tunned, et keegi nagu vaataks sind ja tõstad pilgu ja muidugi vaatabki mõni transamees vms, kes auto ukse vahel kõõlub ja suitsu kisub.
kohvipiima ei ole kuhugi panna.
tean juba täpselt, kes majas suitsetavad, sest nad käivad suitsu tegemas mu akna taga. ühtegi pandavat ei ole.
teha on jube palju.
peaaegu mitte ühtegi head asja ei ole peale selle, et coolim on tööle tulla.
ja mis argument see ka õige on.

hakkasin asju pakkima. kaks esimest kasti said pealkirjad "igasugused väikesed (mitte eriti vajalikud) asjad" ja "asjad, mis tuleks üle vaadata, et mida nendega teha". ilmselt tekivad varsti kastid kirjaga näiteks "katkised asjad, mida võibolla annab veel parandada" ja "igaks juhuks ei viska ära, iial ei või teada". protsess saab olema vaevarikas. isiklikke asju on ka päris palju kogunenud, alates varusukkpükstest ja lõpetades väikese padjaga, sest tool on mul kõva ja sabakont jäi alailma pikast istumisest valusaks. ei saagi eriti aru, kas on kahju ära minna või mitte. eriti vist polegi.

some of the things I can bring

käisin eile poes. pluusid on tänapäeval kõik pruuni värvi ja triikimata. asjad, mis mulle meeldisid, maksid pool mu kuupalka ja ma jätsin nad ostmata, sest ega pole kena, kui sa irmkallites rõivastes porri pudened, sest kõht on tühi ja ei jaksa kõndida. toidupoes käisin ka. ostsin piima, sõõriku ja patareisid, et saaksin kuulata andy saadetud plaati. plaat on kaunis. thank you, andy, your songs are great. homme lähen pulma. pruutpaari ma küll liiga hästi ei tunne, aga peitun fotoaparaadi taha ja teen näo, et olen vajalik. mida selga panna ei tea ma endiselt. kas valget pluusi tohib pulmas kanda? äkki ajab peigmees mind siis purjus peaga pruudiga segi? keeruline. loodetavasti kõik laabub kuidagi.

alguses oli vesi

ma kirjutasin praegu just luuletuse. lambist. mõttes et ma pole isegi armunud, muust rääkimata.

mida sa armastad? vett.
vesi on sinu moodi.
hea on mõtelda et
alles mu allikast joodi.

mida sa vihkad? tuuli.
tuuled on sinu moodi.
puudutada su huuli
saan ainult harva, hooti.

mida sa igatsed? udu.
udu on sinu moodi.
udu on nagu kodu,
nagu mu pehme voodi.

mida sa vaatad? pilvi.
pilved on sinu moodi.
pilved peidavad silmi,
pilved just äsja loodi.

millest sa mõtled? puudest.
(puud on nii sinu moodi.)
nendest, mis külmakuudel
sooja jaoks tuppa toodi.

(viimane salm sai natuke selline ee.. kolks.)

näd.vah.

värskas käisime. kuna käsimassaaži ei pakutud ja vannis käin ma meelsamini kodus, võtsin valgusravi. negatoskoop oli seina peal ja makist tulid vikerviisid. niisiis ravimise eesmärgil sanatoorjumis käimine oli mul täiesti mõttetu, sest negatoskoope on meil siin endalgi. õhtul käisime all baaris, mis oli õudne, sest seal olid zombid ja ainult õnnelik juhus jättis meid ellu. ma siiski enda panust pean siinjuures ka väga oluliseks, sest kiirustasin meie omi lahkuma, kuna seal kõlanud muusika oleks meidki peagi muutnud mõttelageda pilguga muusika saatel kõikuvateks olenditeks. aga kes plaanib värskasse minna ma soovitan võtta saunaga sviidi, sest mullivannid on väikesed ja vesi pole harjumuspäraselt läbipaistev, vaid tugeva pruunika varjundiga. samuti soovitan kaasa võtta lihakonserve, sest ma kujutan ette sealset toitu süües väga kaua ei ela, porgand ammendab ennast lihtsalt ühel hetkel. täna hommikul helistati ja süüdistati meid õllekasti kadumises. arvet, kui see nüüd tuleb, ma natuke kardan. aga muidu oli kõik v kena, eriti vaade aknast välja ja reedeõhtune administraator.

. kuigi ma teist muidu suurt välja ei tee, siis ega täna vist ei pääse. ma üldiselt olen teie poolt.

. mõned toredad sõnad [link]. rokifaktor on juba käibele läinud meil siin.

. andy kirjutas meile (:))

ma olen inimestele jätnud mulje, et vaheldumisi kiiresti alttab, ctrlz, ctrc ja ctrlv vajutamine lahendab kõik arvutiprobleemid. siit moraal: ei tohi arvutiabi andes eputada.

keedetud porgandid

medika sööklas ikka on teinekord ja siis ma võtan kohe suure portsu. polegi saiakotletti ega surnud kana kõrvale vaja, niisama ka hea. porgand teadupärast teeb jumekaks ja parandab silmanägemist. millega seoses ma mõtlesin, et alustaks eksperimenti, et kas ma äkki saan porgandi läbi nägijaks. ei tea, kui palju on neid vaja ära süüa, et -7st lahti saada? ilmselt väga palju, niiet inimtüübilt ei ole ma varsti ilmselt mitte enam kaukaaslane.

muidu mul endiselt elu ei ole. kolleegide hulgas olen ebapopulaarne, kuna ei kurda külma ilma üle ega tauni konide allaviskamist presidendilossi katuselt. mis nende konidega muud ikka teha. enne magamaminemist teen ma tööd, kohe hommikul alustan.

mul oli siin vahepeal sünnipäev, mille käigus ma omandasin erinevaid kasulikke ja meeldivaid kingitusi ja olin muidu ka ülesannete kõrgusel. eelkõige pean silmas mitmeid unustamatuid väljaütlemisi, mida ma siinkohal siiski meenutada ei suuda. ja siis ma nutan, sest läpaka kõvakettalt pilte kätte ei saa. kahjud on hindamisel, sest ma pole veel vaadanud, mis plaatidele kirjutatud on, aga karta on, et põhiline osa on läinud. niuts.

ega mul muud ei olnudki kui et ülikooli uuel struktuuriraamatul on halb font ja head uut aastat.