stella was a diver

mul on täna 2 hommikut. esimesse ärkasin õhtusest teejoomisest paistes silmadega (ma tean ju küll, et ma ei tohi), venitasin voodist tõusmise veerand tundi hilisemaks, sest ma sain ja mul oli seda nii vaja, teine on praegu, triiki täis kruus piimakohviga ootamas, millal ma rüüpan esimese lonksu, tassi laualt tõstmata, sest muidu loksutaksin kohvi lauale, postimeest, minutit, eliina blogi lugedes. loen sulle raamatut ette.

igatsen natuke. ma vist lähengi igasse järgmisesse kohta otsima järjekordset igatsust. kui on ilus koht, igatsen koha ilu. kui on inimestega koht, igatsen pärast neid inimesi. ilmselt sellepärast jätan ma ka paljudesse kohtadesse minemata. et igatsused ei kuluks, et iga igatsus oleks nii pikk, kui väärtuslik on see, mida ma igatsen. mu elu mõõt on igatsuste kestus ja intensiivsus.