until sally i was never happy

rainclouds, oh, they used to chase me
down they would pour
join my tears
allay my fears

sent me from heaven
sally cinnamon you're my world

from what you are made
sugar and spice
and all things nice


Ma tahan alati alustada, et alguse sai kõik sellest, et ... aga need algused on kõik kulunud. Mitte selliseks halliks nagu vana rinnahoidja, vaid pigem nagu heaks. Nii et ei taha neid alguseid enam puutuda, sest muidu hakkaks neist kahju. Õrn kallis ämblikuvõrguniit, mida siin punutakse ja mille algust peab hindama.

Nii polegi oluline, mis oli kõigepealt. Oluline on, et on ainult praegune hetk ja see, et ta muudkui kestab. Tunne on, et terve maailma aeg on meie käes. Õnneks on see nii, kahjuks on see antud peamiselt ootamiseks. Elu on ilus sellegipoolest. Need värvid, mida antakse näha teise silmades pole niisama. Need silmad, kus saab käia, on justkui mõeldud seal elamiseks. Siis on täiesti üllatuslikult olemas ülekeha kallistus. Isegi need kohad, mis ei ulatu kokku tunnevad, et neid puudutakse. Võimatut pole siin midagi. Üllatusmomentidest pole see muidugi kaugeltki ainus.

Aga sissejuhatusest peaks jõudma tegelaste tutvustamiseni. Temake on nõelu torkiv ingel. Tema on nõelapadi. Te ei usuks, kuidas sellised kokku käivad. Palju paremini kui matrioskad, kuigi tulemus on sama - lõpuks on alles ainult üks tükk. On asju, mis on loodud kokku käima nagu on inimesi, kes on loodud koos käest kinni käima. Sellepärast nõelad ja padi sobivad. Kõik ongi igalt poolt kokku ainult üks, kust ma ka ei hakkaks oma lugu rääkima.

ma praegu edasi ei saa, lähen vahepeal käin ära katki...