sleep well tonight

mõtlesin katsuks rääkida nädalavahetusest. et mis oli. kurta, ma pole mingi organisaator eksole. see, et mu käest reedel iga paari minuti järel küsiti, et mitu, millal, kellega ja kui kaua, polnud lahe. see, et mu käest laupäeva hommikul iga paari minuti järel küsiti, et mitu, millal, kellega ja kui kaua, polnud ikka veel lahe. üritus läks korda muidugi. sponsor rõõmustab, loomulik kadu oli finantsesäästev, ma eeldan. arve tuleb ilmselt homme. ma praegu ütlen, et viimane kord, aga ju järgmisel aastal samal ajal on hea siit teksti kopipeistida.

laupäeva päeval oli tallinn. tartus ei näe sa laupäeval tallinna, kui te mõistate, mida ma öelda tahan. inimestel on rinnas silt tallinn. isegi tartlastel on tallinnas olles rinnas silt tallinn. kuigi väiksemate tähtedega. mitte et ma kurdaks. kuima läheks tallinna elama mu tähed rinnal muutuksid iga päevaga suuremaks ilmselt. sest nii need asjad lihtsalt lähevad.

noja mariöö on mariöö. erinevused eelmise korraga olid meeldivalt minimaalsed. ilmast ei hakka rääkima.