ei tahaks jälle virisema hakata, aga pea valutab (nagu kohe hullusti), juuksed hoiavad halvasti, raha on vähe, noorus on hukas ja saba nagu polekski. alles see nädal algas ja juba on olnud paar sellist suuremat sorti jama. jään põnevusega homset ootama. puhkus, mis järgmisel nädalal, või mis, tegelikult juba ülehomme algama pidi, lükkub juuli teise poolde. mitte et ma seda enne teadnud ei oleks, praegu jõudis kohale lihtsalt. jaanipäeva rikun ma ilmselt ära liiga palju joomisega, nädalavahetus läheb põdemise nahka, et pidin ma sedajasedajaseda tegema jms. et inimene õpib kogu elu, ei tähenda seda, et ta ka midagi selgeks saab.