my dog is my elephant

tere. see on esimene eks. tere. kõige rohkem üleüleüleüldse on mulle meeldinud njufad. mitte sellepärast, et nad on nagu karud ja head kallistada või, et kui nad veest tulevad, siis nende kere vastas on hea päevitada ja jahutada ühel ajal lupsti. aga lihtsalt. nad on sõberid koerid. koberid. koprete. issand. igatahes eile kui ma läksin kontorist koju, tuli vastu pere, lapsi oli terve kõnnitee täis ma vaatasin kuidas ma ettevaatlikult mööda saaks, ilma et mingi jõmpsikas(-us?) mulle pihta jookseks. aga nad olid õnnelikud, jah väga õnnelikud. ja kui ma kohakuti jõudsin nägin, et kambas on koer ka. labrador. valge. ja vaatas mulle alt üles sellise näoga, et noo, tule mängi ka meiega ja naeratas väga väga sõbralikult. ausalt. ma arvan, et see oli armastus esimesest silmapilgust. ja pereema tiris ta siis kaasa.
nüüd ma olen täitsa nõus võtma ka labradori. kui ma kassi võtaks, siis kindlasti ilma tõuta. koeral peab kahjuks tõug olema. aga see pidamine on nagu on. teinekord ma räägin pidamisest ka.